Menu
Ainuke hooldus, mida õhksoojuspump järjepidevalt nõuab, on filtrite puhastamine. Iseenesest on see niivõrd lihtne ja kiire tegevus, et soojuspumpa võib sama hästi nimetada hooldusvabaks. Siiski ei vaevu paljud küttekeha regulaarselt hooldama ja siis hakkavad juba märku andma suuremad probleemid!
Paratamatult satub filtri pinnale tolmuosakesi, mistõttu seadme jõudlus langeb. Jahutamisel muutub tolm niiskeks ning seal hakkavad kasvama bakterid, mis kahjustavad siseruumide õhukvaliteeti. Puhastamata filtrites tekivad tolmurullid, mis kondensaadivanni sattude ummistavad äravoolu, kondensaatvesi hakkab välja tilkuma ning võib kahjustada põrandat või mööblit. Kõige halvemal juhul ei suuda soojuspump enam soojust ära anda ning hakkab üle kuumenema, kahjustades sel viisil tõsiselt kompressorit. Puhastamata filtritega õhksoojuspumba küttevõimsus on väiksem ja elektrikulu suurem.
See sõltub ruumist, kus seade asub. Väga tolmuse ruumi korral võiks seda teha iga nädal, tavaliselt piisab ühest korrast kuus. Lisaks sisemoodulile tuleb aeg-ajalt jälgida ka õhksoojuspumba välismooduli seisukorda. Tuleb veenduda, et õhu sissetõmbe- ja väjapuhkeavad ei oleks ummistunud puulehtede või muude kõrvaliste esemetega. Tuleb kontrollida, et sulatusveealuse äravooluavad ei oleks tõkestatud.
Õhksoojuspumbal on põhimõtteliselt kaks hooldusmeedet, mida omanik peab ise tegema – siseseadme jämefiltri puhastamine ja välisseadme puhastamine. Jämefiltrit tuleb puhastada regulaarselt, vähemalt iga 2 nädala järel. Jämefiltri leiate soojuspumbalt seadme esikaane alt.
Filtri puhastamine võtab aega kõigest minuti või kaks ja on väga lihtne. Et olla kindel õigetes töövõtetes, palu paigaldajal ette näidata, kuidas õhksoojuspumba filtreid puhastatakse. Kõige hõlpsam on seda teha tolmuimejaga, kasutades pehme harjaga otsikut. Tänapäeval on ka enamik soojuspumpasid varustatud automaatikaga, mis ise tuletab sulle meelde, kui on aeg filtreid puhastada.
Õhksoojuspumba professionaalne hooldus maksab keskmiselt umbes 100–300 eurot, sõltuvalt vajalikest töödest hooldusest ja kohtade arvust. Näiteks ühe umbes seitsmeaastase õhksoojuspumba hooldamine võib maksta 250 eurot
Õhksoojuspump jäätub ja on jääs – see juhtub siis, kui õues on madal temperatuur ja õhksoojuspump on intensiivselt töötanud. Õhksoojuspumba väline osa võib jäätuda või selle alla võib tekkida jää, kuna talvel töötab seade tekkiva jää sulatamiseks sularežiimil, mille tagajärjel tekib vesi, mis võib väga madalatel temperatuuridel omakorda jäätuda seadmele või selle alla.
Kui õhksoojuspump jäätub seadme alt, siis tuleb selle alt jää ära eemaldada ja jälgida, kuidas ja kui kiiresti jää uuesti tekib. Lülitage seade välja ja sulatage jää kuuma veega üles. Enne sulatamist lülitage seade kaitseautomaadist vooluvõrgust välja ja vältige vee sattumist elektrikomponentidele!
Õhk-õhk soojuspumbad sobivad hästi nii iseseisvaks küttelahenduseks kui lisaks olemasolevale küttele uutes ja vanades majades. Õhksoojuspumba kasutegur sõltub välisõhu temperatuurist, tavalise elektripõhise küttega võrreldes on õhk-õhk soojuspumpade elektrikulu kuni 78% soodsam. Õhksoojuspumpade hinnad sõltuvad soojuspumba võimsusest.
Õhksoojuspumbad on multifunktsionaalsed, aidates suvel maja jahedana hoida ja talvel ühtlast soojust tagada. Õhksoojuspumba kasutegur sõltub välistemperatuurist ning valitud seadme sobivusest küttevajadustega. Õhksoojuspumpasid saab edukalt rakendada ka iseseisva küttelahendusena, ent kõige efektiivsem on õhkkütte kasutamine olemasoleva küttelahenduse toetamiseks.
Jah. Kõik meie soojuspumbad toimivad Eesti talvekülmadeganinga ning paljud mudelid pakuvad püsivat küttevõimsust temperatuuridel -15 °C kuni -35 °C.
Kui temperatuur langeb alla -25 °C soovitame siiski, et õhksoojuspumbad ei töötaks kaua liiga suurel võimsusel. Samas mõnede uuete mudelite tööreziim võimaldab efektiivset kütet ka madalatel temperatuuridel kuni -35 °C.
Tänu moodsatele täiustatud kompressoritele puudub tänapäeva soojuspumpades vibratsioon. See aitab hoida müra madalal tasemel. Siseosa müratase on tavaliselt 17 dB(A) ja välisosal 45-48 dB(A).
Õhk-õhk tüüpi soojuspumbad on sobivaks kütte ja/või jahutuse lahenduseks juhul, kui hoones puudub vesiküttesüsteem. Õhk-õhk soojuspumpa sobib valida lisakütteks, eeldusel et põhikütteks on näiteks elektri, ahju- või mõni muu kütteliik. Õhk-õhk soojuspump sobib põhikütteks kui soojuselevik ei ole piiratud – õhk-õhk soojuspump sobib põhiküttena kõige paremini avatud planeeringuga ruumidesse.
Siseosa tuleb paigutada kõrgele seina peale, minimaalselt 3 cm kaugusele laest ja asukohaga köetava pinna keskel. Eelistatult võiks ruum olla suur ning õhu liikumine vaba.
Välisosa ei tohi paigutada lähemale kui 40 cm maapinnast. See aitab vältida võimalikku jäätumist, mis tekib talvel kondensaadi eraldumisel. Samuti ei tohi olla takistusi õhu liikumisele.
Soojustegur COP (ingl coefficient of performance) iseloomustab soojuspumba efektiivsust, näitab kasutatava elekrienergia ja kasuliku energia ehk soojusenergia väljundi suhet: välistemperatuuril 7 °C ja siseruumide temperatuuril 20 °C. Mida suurem on soojusteguri väärtus, seda kõrgem on efektiivsus.
Kuna tolmuosakesed ja kübemed kogunevad soojuspumba filtritesse, tuleb filtreid perioodiliselt puhastada. Soovitatav on 1-2 korda kuus võtta filtrid õhksoojuspumba siseosast välja ja puhastada tolmuimejaga.
Siiski võib õhksoojuspumpa jääda jääkosakesi. Need võivad põhjustada bakterite kasvu ja takistada õhuvoolu. Soojuspump kaotab keskmiselt 20-30% oma võimsusest 18 kuu möödudes, seetõttu on oluline teha esimene tehnohooldus 18 kuud pärast paigaldamist.
Pea kõikide soojuspumpadega saab ka õhku jahutada.