Sisukord
Sissejuhatus
Kes on pidanud kokku puutuma puude tassimise ja ahju kütmisega, see teab, kui tülikas võib olla pimedal ja külmal talveõhtul oodata kuni tuba soojaks saab. Seepärast on paljud inimesed paigaldanud majapidamisse õhksoojuspumba, et pääseda igapäevasest ahjukütmisest.
Õhksoojuspumpasid kohtab Eesti kodudes üha sagedamini, kuna need on lihtsasti kasutatavad, paigaldatavad, vastupidavad ning ka kuluefektiivsed. Seadmed kasutavad kasutavad looduses olemasolevat soojusenergiat ja toodavad sellest kütteenergia ruumide soojendamiseks. Lisaks pakuvad õhk-õhk soojuspumbad suvisel ajal mõnusat jahutust ja on õhukonditsioneeriga võrreldes reeglina madalama mürataseme ning elektrikuluga.
Õhksoojuspump koosneb omavahel ühendatud kahest suuremast osast. Seadme välisosa on kinnitatud hoone kõrvale või välisseinale ning siseosast, mis on paigaldatud kas köetavad ruumi seina või hoopis lakke.
Õige õhksoojuspumba paigaldus on tegelikult peaaegu sama oluline kui õige mudeli valimine. Paigalduskoht loob lõpptulemuse ja sellest sõltub suures osas see, millise efektiivsusega soojuspump energiat tootma hakkab. Allpool selgitame, kuidas valida soojuspumba paigaldamiseks õige asukoht ning miks see on üldse vajalik.
Millest koosneb soojuspumba paigalduse hind?
Õhksoojuspumba paigaldamise hind koosneb erinevatest töödest ja kuludest. Tellides töid või võrreldes paigaldusfirmade pakkumisi pane tähele järgmistele töö komponentidele, täpsusta alati, mis sisaldub hinnas ning mis mahus:
- Kohalesõit – kas fikseeritud, või km põhised mingist Eesti asukohast.
- Töötunnid
- Toote lahtipakkimine, pakendi utiliseerimine
- Õhksoojuspumba paigaldus – kui kõrgele saab paigaldaja paigaldada “standardhinnaga” nii sise- kui ka välisosa, kes korraldab kõrgemale paigaldamiseks vajalikud tõstukid või tellingud ja millised on kulud?
- Sise- ja välisosa vaheline ühendustoru ja elektrikaablel. Kui pikad ühendustorud ja kaablid sisalduvad “standardhinnas”?
- Välisosa seinakinnitused, vibratsioonikaitse, kummipuksid ning nende paigaldus.
- Plastikust kate torudele/juhtmetele (karbik), avakate, kondensatsiooniveevoolik. Mitu meetrit on hinnas ja/või kui palju maksavad tarvikud?
- Seina läbimine. Millist seina läbitakse “standardhinnaga”? Palju maksab keerulisemate materjalide läbimine ( armeeritud betoon, maakivi, paas, punane tellis jms)
- Elektertoitekaablid
- Elektritoite toomine seadmeni,
- Seadme põhifunktsioonide tutvustamine
- Mis hinnaga on kulumaterjalid standardpaigaldusele?
- Seadme testimine.
- Välisosa maakinnitus ehk õhksoojuspumba maaraam. Palju maksab?
- Kiviplaatide hind välisosa alla?
Kui palju maksab õhksoojuspumba paigaldus Eestis?
Õhksoojuspumba paigaldamine on keeruline protsess ja eelkõige tuleb see jätta ekspertidele. Õhksoojuspumpade edasimüüjad pakuvad seadmeid koos paigaldusega, tihtipeale on õhksoojuspumba paigalduse hind seadme maksumuse sees. Eksperdid oskavad valida parima asukoha soojuspumba välisosale ja ennetada kõiki riske, mida õhksoojuspumba ise paigaldamine võib tekitada.
Õhksoojuspumba paigaldamise hinnad jäävad Eestis tavaliselt vahemikku 250-500€. Hange.ee ehituskeskkonda sisestatud tööde põhjal kujunes 2021 aastal keskmiseks õhksoojuspumba paigaldamise hinnaks Eestis 347€ (sisaldab käibemaksu). Personaalset paigaldushinda küsi siit.
Väga otseselt mõjutab paigaldamise hinda välisosa paigaldamise asukoht ja kõrgus. Näiteks võivad lisanduda kulud tõstukile, samuti kulud puurimistöödele. Puuravade tegemine läbi punase tellise, maakivi, paekivi või armeeritud betooni tõstab ka paigaldamise maksumust. Hinda mõjutab ka sise-ja välisosa omavaheline kaugus.
Enne paigaldaja saabumist
Õhksoojuspumpade paigaldus eeldab tavaliselt väikesed ettevalmistusi tellija poolt. Pea meeles järgmised soovitusi, et soojuspumba paigaldus sujuks ootuspäraselt:
- Kui paigaldaja saabub, võiks soojuspump juba asuda paigaldamiseks valitud ruumis (nt tehnoruum, kelder, garaaž).
- Välisosa ja siseosa paigaldamiseks peavad olema pinnad ettevalmistatud vastavalt kokkuleppele.
- Kui ettevalmistavad tegevused ei ole eelnevalt tehtud, siis võib tööde teostaja küsida lisatasu ooteaja eest.
- Olemas on kooskõlastus maja omaniku/ ühistu ja/või muinsuskaitsega.
Õhksoojuspumba paigaldus võtab ühe päeva
Väljaõppinud tehnikutel kulub valmis hoonesse õhksoojuspumba paigaldamiseks tavaliselt üks päev. Kui tegemist on uue, alles ehitatava hoonega, siis võtab seadme paigaldamine rohkem aega, sest sel juhul tuleb arvestada ehitusgraafikuga. Samas võite ehitatavas majas valida seadmele parema asukoha ja torud seina sisse ära peita.
Vali õige suurusega õhksoojuspump
Enne paigaldamist vali õige suurusega õhksoojuspumba. Õhksoojuspumba suuruse määramine jahutuse ja kütmise eesmärgil nõuab professionaalsust, sest jahutuse õigeks suuruseks ei piisa ainult ruumi ruutude tundmisest.
Jahutusvõimsuse vajadust mõjutavad ka nt. järgmised tegurid:
- Kas ruumis on aknad “päikese” poolel?
- Kui palju inimesi selles ruumis elab või töötab?
- Kas ruumis on seadmeid (nt ahi või arvuti), mis ruumi soojendavad?
- Millised aknad, uksed ja soojustus on olemas?
Elekter
Õhksoojuspump tuleks paigaldada eraldi kaitsme alla, et mitte riskida mõne teise funktsiooni väljalülitumisega majas. Kui soojuspump töötab täisvõimsusel ja teil on sama kaitsme peal ka teised elektrimasinad, võib kaitse ülekoormuse tõttu välja lülitada.
Reeglina ei ole soojuspumba paigaldajatel õigust teostada elektripaigaldust. Kliimatehnikud ja elektrikud on lihtsalt kaks erinevat ametit. Õhk-õhk soojuspump saab elektrit tavalise pistikupesa kaudu ja tavaliselt pole elektrikut vaja.
Kui soojuspumbaga ühenduses puudub elektripistik, võib kasutada pikendusjuhet või pöörduda elektriku poole.
Soojuspumba paigalduse sammud
Õhk-õhk soojuspumba paigaldamine on suhteliselt lihtne ja kiire, mis võtab töö 3-8 tundi. Põhilised sammud õhksoojuspumba paigaldamisel on:
1. Asukoht interjööris
Õhk-õhk soojuspumba paigaldamisel tuleb alati esimese sammuna leida siseosale sobiv asukoht. Seda sammu tehakse paljudel juhtudel juba valitud soojuspumbamüüjaga konsulteerides, kuna see on õhksoojuspumba võimsuse jaoks ülioluline. Otsitakse nö pikka viset (vaba rada), et õhk saaks kõndida, et soojus saaks hästi üle maja levida. Kui asukoht on kindlaks määratud, paigaldatakse kinnitusplaat, mille külge riputatakse sisemine osa. 2
2. Fassaadi augud
Siseosa asukoha põhjal otsustatakse seejärel, kus väliosa peaks paiknema. Kahe osa vaheline torustik peaks parima efekti saavutamiseks olema võimalikult lühike. Kui paiknemine on piiritletud ja mõõdetud, on aeg teha fassaadi augud. Läbi ca 7 cm läbimõõduga ava asetatakse isoleeritud vasktorudega torukanal siseosast läbi seina ja edasi mööda majaseina alla välisosani.
3. Elektritööd ja kaabeldus
Elekter tuleb võtta maja elektrikilbist. Maandatud pistikupesast viiakse toitejuhe soojuspumbani. Selleks on vaja kvalifitseeritud elektrikut või soojuspumbatehnikut.
4. Välisseadme paigaldamine
Sisemise osa voolikud ja torud viiakse läbi ava fassaadis, ning ühendatakse välisosaga. Paigaldatakse kas fassaadile või maaraamile. Kui torud ja elekter on välisseadmega ühendatud, tuleks testida ka kollektorivoolikut. Selleks lisatakse siseossa vett ja tagatakse vee väljavool välisosa all olevasse voolikusse.
5. Õhksoojuspumba täitmine külmainega R32
Selles etapis ühendatakse välisseadmele vaakumpump. Vaakumpumba ülesanne on kogu süsteemist õhk eemaldada enne välisseadmes ettevalmistatud külmaine vabastamist. Kui süsteemi jääb õhku, võib soojuspumba võimsus halveneda.
Kaasaegsed seadmed kasutavad uut külmaainet R32. Alates aastast 2025 keelustatakse Euroopa Liidus kliimaseadmetel külmaained, mille kliimasoojenemistegur on suurem kui 750 (GWP – 750). Keeld kehtib seadmetele, mis on ühe siseosaga ja milles külmaaine kogus ei ületa 3kg (õhksoojuspumbad). Keeld ei kehti mitme siseosaga seadmetele. Võrdluseks vanema külmaine R410A kliimasoojenemistegur on 2088, ning R32 kliimasoojenemistegur on 675. R32 külmaaine on oluliselt keskkonnasõbralikum. Lisaks keskkonnasõbralikkusele on R32 plussiks ka tema parem efektiivsus (umbes 5% paremad tulemused) ning väiksem vajaminev kogus.
6. Kontroll ja juhendamine
Kui külmaine on torustikku lastud, on õhk-õhk soojuspump käivitumiseks valmis. Paigaldaja testib, et soojuspump oleks visuaalselt korras ja töötaks korralikult. Viimases etapis juhendatakse tavaliselt ka klienti, kuidas õhksoojuspump töötab. Kasutaja saab ülevaate kaugjuhtimispuldi erinevatest funktsioonidest ning ka sellest, kuidas soojuspumba eest edaspidi kõige paremini hoolt kanda.
Siseosa paigaldus
Kuhu paigaldada soojuspumba siseosa?
Siseosa paigaldatakse olenevalt seadme tüübist põranda kohale seinale (põrandamudel), lae alla seinale (seinamudel) või riputatakse lakke (laekassett). Kõige paremini sobivad kütmiseks seinamudelid, sest siis liigub soe õhk füüsikaliselt kõige õigemini. Seinamudel kinnitatakse seinale lae alla, kuid mitte kõrgemale kui 2,5 meetrit põrandast. Oluline on, et soojuspump poleks liiga kõrgel ega liiga madalal. Liiga madalale paigaldatud soojuspump võib saada kahjustatud elutegevuse poolt. Sõltuvalt ruumist võivad õhu liikumist takistada mööbliesemed. Liiga lae alla paigaldades ei pruugi saada seade piisavalt õhku. Seeläbi väheneb küttevõimsus. Seega õhksoojuspump vajab enda kohal vähemalt 3-5 cm ruumi.
Kui suvist jahutamist vajatakse ka teisel korrusel, tuleb hoonesse paigaldada kaks või enam õhksoojuspumpa. Kui hoone pindala ületab 180 m², oleks mõistlik sinna paigaldada mitu seadet. Kui tasuvusaeg ei ole soojuspumba soetamise peamine eesmärk, siis võite suurema mugavuse tagamiseks panna kaks seadet ka väiksemasse majja. Viimasel ajal tehakse seda üsna tihti, sest energiahinnad on sedavõrd palju tõusnud, et nii mõneski majas tasub kahe seadme paigaldamine majanduslikult ära juba 100 m² puhul. Kui tekib vajadus soojuspumba siseosa kõrgemale paigaldamiseks, vali seade, mille puhumisvõimsus seda lubab. Kõrgemale pannes on hiljem filtrite puhastamine ebamugavam.
Paigaldustööde käigus võta arvesse, et läbi välisseina puuritakse 50–70 mm läbimõõduga ava, mille kaudu paigaldatakse soojuspumba torustik ja elektrikaablid:
Kui seadme välisosa läheb samale seinale, kus on siseosa (üks ühel, teine teisel pool seina), paigaldatakse kalde alla läbi ava ka siseosa kondensaaditorustik. Kui kondensaaditoru välja viia ei saa, ühendatakse see haisuluku kaudu kanalisatsiooniga või kasutatakse kondensaadipumpa. Viimast soovitatakse kasutada ainult äärmisel vajadusel, sest see muudab maksumuse kallimaks ja on lisanduv müraallikas.
Esemed ruumis
Väldi õhksoojuspumba siseseadme paigaldamist soojusallika (kamina vms) vahetusse lähedusse, kuna see võib häirida õhksoojuspumba temperatuurianduri tööd ja põhjustada seadme talitlushäireid. Kui korterisse on kütteks soetatud kamin, juhib õhksoojuspumba Fireplace funktsioon kaminast soojust tõhusamalt ja ühtlasemalt välja.
Õhksoojuspumba siseseade on soovitav paigutada nii, et selle ees ei oleks diivanit ega söögilauda, mille puhul seade “puhub istumiskaela”. Kui aga seade tuleb paigaldada sellisesse kohta, saab siseseadme puhumise vajadusel ka küljele või ülespoole suunata.
Õhksoojuspump köögis
Kööki paigaldamist tuleks samuti vältida, kuna rasv võib kiiresti pumba jõudlust vähendada.
Soojuspumba kasutamine
Pea silmas järgmiseid punkte soojuspumba kasutamisel:
- Et soojus saaks levida, peavad vaheuksed olema avatud.
- Soojuspump ei tohi puhuda inimesele pidevalt peale.
- Soojuspump võiks eramus asuda kõige suuremas ja avatumas ruumis.
- Mida avatuma planeeringuga on hoone, seda tulusam on õhksoojuspumpa kasutada.
- Soojus liigub alumiselt korruselt ülemisele küllaltki efektiivselt, ülemiselt alumisele soojus aga ei liigu.
- Soojuse levimine hoones oleneb väga suurel määral hoone soojustusest: mida parem on soojustus, seda ühtlasem temperatuur saavutatakse.
- Kui kütmisel liigub soojus hoones pea igasse tuppa, siis jahutamisel jahe õhk teistesse ruumidesse ei liigu.
Siit leiate kiired hinnapakkumised
Koostame teile hinnapakkumised paigaldajatelt vastavalt teie vajadustele
Soojuspumba välisosa paigaldus
Välisosa peab olema õues
Arusaamaks, milline on soojuspumba paigaldamiseks ideaalne koht, tuleb alustada seadme tööpõhimõtte selgitamisega. Õhksoojuspumbad pumpavad välisõhku salvestatud soojusenergiat, mis kantakse sinu tuppa.
Kõige suurem viga, mida soojuspumba asjatundmatu paigaldamisega tehakse, on välisosa panemine suletud ruumi: garaaži, keldrisse, pööningule, kuuri vm. Läbi pisikese garaaži seinte ei saa kunagi tulla sama palju soojust, kui seda suurest eramust keskkonda hajub. Pealegi liigub soojus palju paremini seal, kus toa- ja välistemperatuuri vahe on suur. Elutoast, kus temperatuur on 22 °C, liigub soojus väliskeskkonda, kus temperatuur on –22 °C, üsna intensiivselt. Samas –22 °C välisõhust garaaži, kus on –24 °C, enam soojuse liikumist ei toimu. Lihtsamalt öeldes on nii, et väiksesse garaaži mahtuva soojusega ei saa kütta suurt maja, kui soojust sinna kuskilt juurde ei tule. Kuna garaaži välissein on soojustatud, siis ei pääse välisõhus olev soojus enam garaaži ja soojuspumba välisosa hakkab seda pisikest ruumi tõhusalt jahutama. Soojus võib talvisel ajal garaaži liikuda vaid hoonega külgneva soojustamata seina kaudu. Selle soojuse eest Te olete aga juba korra maksnud.
Vahel arvatakse, et välisosa peab kindlasti olema maja lõunaküljel, kus õhk kõige soojem. Tegelikkuses ei ole nii suures koguses õhu läbipumpamisel vahet, millisest ilmakaarest see on võetud. Tuleb hoopis jälgida kui avar on hoone ümber või kus on tuulekoridorid. Tuul võib seadet liigselt jahutada ning väheneb soojuspumba küttevõimsus ja efektiivsus.
Õhksoojuspumba paigaldus maaraamile
Õhksoojuspumba paigaldamine õue võib tekitada mõningatel juhtudel komplikatsioone, seda eelkõige juhul, kui tegemist on näiteks muinsuskaitse objektiga või hoonega, mis asub miljööväärtuslikul alal. Sellisel juhul tuleb unustada õhksoojuspumba paigaldus välisfassaadile, sest selle jaoks ei eralda ükski kohalik omavalitsus ega ka Muinsuskaitseamet luba. Paigaldamiseks soovitavad õhksoojuspumpade edasimüüjad kasutada spetsiaalset maaraami, millega asetatakse õhksoojuspump maapinnale raami peale.
Maaraam on ka levinud paljude hoonete puhul, et vähendada soojuspumba töötamisel tekkivat vibratsiooni ning müra.
Ideaalne välisosa kõrgus maaraami puhul umbes 60 cm.
Soojuspumba paigaldus välisfassaadile
Välisfassaadile õhksoojuspumba paigaldus on kõige enam levinum variant. Puitseina puhul peab seadme asukoha valima selliselt, et müra ei häiriks magamist. Mida moodsama seadmega on tegu, seda vaiksemalt ta töötab.
Pea meeles, et sa ei paigaldaks soojuspumpa liiga madalale maapinna lähedale, kuna seade toodab kondentsi, mis talvisel perioodil madalatel temperatuuridel külmub jääks. Jääd tuleb aeg-ajalt soojuspumba alt lõhkuda, seetõttu ei tohiks seda paigaldada väga maapinna vastu või hoopiski väga kõrgele, kust on jää lõhkemine raskendatud. Ideaalne asukoht on välisfassaadil 1-2 m kõrgusel maapinnast.
Välisosa ja jäätumine talvel
Tuleb arvestada, et õhksoojuspumba välisosa töötab tekkiva jää sulatamiseks aeg-ajalt sulatusreziimis ning sulatusvett võib koguneda kuni üks liiter tunnis.
Kui paigaldada välisosa seinale, ent liiga madalale, siis ei saa sulatusvesi ära voolata ning sa pead talvel alailma käima seadme alla kogunenud jääd raiumas; lisaks võib seade soojuspump lund täis tuisata. Liiga kõrgel seina peal asuvat seadet on halb hooldada ning sulatusvesi hakkab tilkuma seina peale. Hoopis riskantne on paigaldada õhksoojuspumpa katusele, sest jäämass, mis talvel võib koguneda, ohustab katusekonstruktsioone, alla libisedes lõhub vihmaveetorusid ning on ohtlik inimestele. Katusel paiknevat seadet on ka väga ebamugav hooldada.
Uste või treppide juurde ei ole soovituslik välisosa paigaldada. Tekkiv kondentsvesi võib talvel jäätudes muuta uste esised või trepid väga libedaks.
Välisosa ja vihm
Välisosa ei karda vihma, kuid õhksoojuspumba välisosa paigaldades tuleb jälgida, et hoone katusele sadav vihmavesi/lumesulavesi ei hakkaks jooksma seadme peale. Sellisel juhul tuleb hoonele paigaldada vihmavee äravool või kliimaseadme välisosale eraldi varikatus.
Soojuspumba välisosa paigaldamine katusele
Katusele paigaldus pole hea praktika. Kui paigaldate seadme välisosa katusele (eriti kaldkatusele), siis
- on seadet hiljem paha hooldada;
- puudub seadme üle järelevalve;
- tugevam tuul halvendab sulatusprotsessi;
- lõhub sulatusveest tekkiv jäämass katust, lumetõkkeid ja vihmaveerenne (jäämass võib kevadeks kaaluda kuni tonn);
- võib kukkuv jäämass vigastada inimesi;
- kandub seadme müra katusekonstruktsiooni.
Kellelt on vaja küsida luba soojuspumba paigaldamiseks?
Õhksoojuspumba soetamise eel tasub uurida, millistel tingimustel on võimalik soojuspumpa soovitud hoonele lisada. Eramajade puhul on protsess lihtsam ja piisab kohaliku omavalitsusega kooskõlastamisest.
Soojuspumba paigaldus kortermajasse eeldab aga kogu korteriühistu nõusolekut ja kooskõlastamist kohaliku omavalitsusega (sh ehitusprojekti ja ehitusteatise esitamine). Kui plaanid soetada soojuspumpa kortermajale, millele ei ole ühtegi õhksoojuspumpa paigaldatud, siis võta aega, et seda arutada kaasomanikega – nende nõusolek on paigaldamise seisukohast vajalik.
Professionaalne paigaldaja on suur väärtus
Soojuspumba head omadused tulevad paremini esile siis, kui seadme paigaldavad spetsiaalse koolituse saanud eksperdid. Ekokliima pakub õhksoojuspumpasid koos paigaldusteenusega: meie tehnikud on koolitatud ning neil on olemas kõik vajalikud oskused ja teadmised soojuspumba paigaldamiseks ning hooldamiseks.
