Kuidas valida õhksoojuspump korterisse?

Paigaldamise hind korteris sõltub asukohast

Õhksoojuspumba paigaldamise hind sõltub korteri asukohast ja korteri omadustest. Näiteks kui õhksoojuspumba välisosa on võimalik paigaldada rõdule, ei ole vaja tellingut või tõstukit. Kui välisosa on maapinnast kõrgemal kui ca 2m, siis on vaja juba pikemat redelit või isegi tõstukit, mis teeb paigaldamise kallimaks.

Enne paigaldamist konsulteeri naabritega

Ridaelamutes  ja kortermajades on õhksoojuspumba paigaldamiseks alati vaja korteriühistu luba. Selle põhjuseks on asjaolu, et õhksoojuspump on paigaldatud osaliselt väljaspool korterit, mis on korteriühistu haldusala. Tüüpiliselt peab loa taotlus sisaldama teavet paigaldustöid tegeva ettevõtte kohta ja pumba paigaldusplaani. Kui korteriühistul on sarnane pump juba teise korterisse paigaldatud, saate loa päris kindlasti. 

Kuigi pumpasid on paigaldatud Eestis palju, siis kohati on ilmnenud ka paigaldusprobleemid. Näiteks mõnes olukorras võib seinale paigaldamine põhjustada müra. Selle vältimiseks konsulteerige asjatundjatega ning paigaldamiseks telllige teenus kogenud õhksoojuspumba eksperdilt Ekokliimast.

Väike õhksoojuspump korterisse

Suur ja tõhus mudel maksab väikesest seadmest rohkem, samas paigalduse hinnavahe pole märkimisväärne. Seetõttu tasub mõelda, milline on kortermaja soojustus ja kas õhksoojuspumpa kasutatakse põhikütteks või lisakütteks (nt koos kaminaga).   Õigesti paigaldatuna töötab ka väike õhksoojuspump kevadeti ja sügiseti hästi, kuid suure südatalvise pakasega pole sellest suuremat kasu (kütmise hind on sama mis otse elektriradiaatoriga küttes).

Õhksoojuspump on suurepärane kütteseade, mis − kuni välistemperatuur püsib plusspoolel − annab soojust parema soojusteguriga (COP) kui maasoojuspump. Pakasega soojustegur küll langeb, ent parimate õhksoojuspumpade COP on 2 või rohkem isegi välistemperatuuril −20 °C. See tähendab, et ka nii külma ilmaga hoitakse õhksoojuspumbaga kütmisel ikkagi kokku poole võrra elektrienergiat.

Õhksoojuspumba COP langeb seda rohkem, mida külmem on välisõhk. Kompressor peab tasa tegema üha suurema temperatuuride vahe. Külmaaine ringlus jääb aeglasemaks ja isegi tarbimisvõimsus langeb. Seetõttu ei pruugi väikese võimsusega õhksoojuspump pakasega korterit ära kütta ja abiküttele tuleb üle minna liiga vara. Õige seadme valimiseks korterisse konsulteeri Ekokliima spetsialistiga.

Oluline on õhksoojuspumba asukoht korteris

Õhksoojuspump võimaldab energiat säästa ainult juhul, kui ta õigesti tööle rakendada ja lasta tal korterit kütta. Kõik algab soojuspumba siseseadme paigutamisest – nimelt peab see asuma kohas, kust soe õhk pääseb eluruumides takistamatult ringlema. Teiseks peab sissepuhe olema sellise tugevusega, et õhk tõepoolest ringleb ja viib soojuse eluruumidesse laiali. Kolmandaks tuleb muude kütteallikate (radiaatorid, põrandaküte) termostaadid keerata piisavalt madalale temperatuurile.

Õhksoojuspump võimaldab energiasäästu ainult juhul, kui sellega võimalikult palju köetakse. Sügisel, kütteperioodi alguses, tulekski hakata kütma ainult soojuspumbaga.
Loomulikult leidub ka kortereid, kus õhksoojuspumba kasutamine ei tasu ära. Sellised on näiteks mõistliku suurusega ja madala küttevajadusega uued kortermajad, kus peaaegu kogu vajalik soojus saadakse koduse elektritarbimise jääksoojusest. Sellistesse hoonetesse paigaldatud õhksoojuspumbad on valmistanud pettumuse, kuna elektrikütte osa elamute koguelektritarbimises on juba ennegi nii väike, et isegi täiesti õigesti kasutatuna ei võimalda õhksoojuspump enam kuigi palju rohkem energiat kokku hoida.

Muud asjaolud, mis õhksoojuspumbaga kütmist piiravad, on näiteks see, et liiga tugev sissepuhe häirib soojuslikku mugavust või et soe õhk ei pääse korteris vabalt ringlema. Mitmed selle ala asjatundjad ütlevad teile tõenäoliselt, et kui ruumilahendus pole avatud, ei tasugi võimsat õhksoojuspumpa paigaldada. Tegelikult on küsimus siiski hinnas ja paigaldusvõtetes. Näiteks elektriradiaatoriga sarnanev põrandamudel puhub sooja õhku laiemalt ja mitte väga tugevalt.