Sisukord
Viimase kümne aastaga on Eestis paigaldatud üle 100 000 õhksoojuspumba. Käesolev juhend vastab küsimustele nagu näiteks millal ja kuidas saate õhksoojuspumbast maksimumi, kas seadme kasutamine toob teile lisatööd ning kas õhksoojuspump võib aidata säästa elektrikuludelt.
SISSEJUHATUS
Mis on õhksoojuspump?
Õhksoojuspumba termin tuli laialdasemalt põhjamaades kasutusele umbes 2000. aastal, kui soojuse pumpamine muutus majanduslikult otstarbekaks. Eesti keeles on käibel mõisted „õhusoojuspump” ja „õhk-õhksoojuspump”, samuti “konditsioneer”.
Õhksoojuspumba termin tuli laialdasemalt põhjamaades kasutusele umbes 2000. aastal, kui soojuse pumpamine muutus majanduslikult otstarbekaks. Eesti keeles on käibel mõisted „õhusoojuspump” ja „õhk-õhksoojuspump”, samuti “konditsioneer”.
Kuidas töötab õhksoojuspump?
Õhksoojuspump on seade, mis edastab soojusenergia välisõhust siseõhku, kasutades välis- ja siseseadet, mille vahel energia voolab. Tööpõhimõte sarnaneb näiteks külmkapiga, kuid ainult vastupidi; külmik toodab ainult külma, õhksoojuspump aga nii sooja kui ka jahedat. Küte õhksoojuspumbaga on tunduvalt odavam kui näiteks ainult elektri- või õliküttega kütmine.
Õhksoojuspump koosneb kahest seadmest, üks ruumi väljas ja teine sees. Soojusülekanne on võimalik seadme torustikus ringleva külmaine oleku muutmise kaudu. Esiteks muudetakse külmaine vedelikust auruks, sidudes soojuse tugevalt endaga ja kondenseerudes seejärel tagasi kondensaatoris olevaks vedelikuks, eraldades soojusenergiat. Soojus kantakse koos gaasiga ühest elemendist teise, s.t aurustist kondensaatorisse. Kondensaatoris külmainest vabanev soojusenergia puhutakse lõpuks ventilaatori abil ruumi siseõhku.
Jahutusrežiimis on külmaine vool vastupidine, st külmaine aurustub siseseadmes elemendi jahutamise teel ja kondenseerub välisseadmes, vabastades sellega seotud soojusenergia. Siseõhk jahtub, kui siseseadme ventilaator ringleb.
Siit leiate kiired hinnapakkumised
Koostame teile hinnapakkumised paigaldajatelt vastavalt teie vajadustele
ÕHKSOOJUSPUMBA VALIMINE
Millist soojuspumpade tootjat eelistada?
Õhksoojuspumpade tootjaid on seinast-seina. Soodsamad tootjad on näiteks Nordcel, AlpicAir, Midea, Cooper & Hunter. Nende tootjate õhksoojuspumpade ostuhind on madalam, kuid alati pole nende energiaefektiivsus võrreldav kallimate, Põhjamaade kliimas testitud seadmetega.
Soome Tehnikamaailm valis parimaks mudeliks 2019 aastal Fujitsu ASYG09LZCA / AOYG09LZCAN mudeli.
Teised kvaliteetootjad on näiteks Toshiba, Mitsubishi Electric ja ka Daikin.
Ekokliima müüb järgmiste tootjate õhksoojuspumpasid:
Vaatleme allpool mõningaid kriteeriume soojuspumba valikul.
COP ehk soojuspumba soojustegur
Soojustegur ehk COP on arv, mis näitab, mitu korda annab seade rohkem soojusenergiat võrreldes kulutatud elektrienergiaga. Mida suurem on COP, seda suurem on sääst.
COP-i arvutamiseks jagatakse saadud soojusenergia kasutatud elektrienergiaga: kui COP on 4,4, siis järelikult pumpab soojuspump 1 kWh elektriga 4,4 kWh soojust.
Suur osa on täita soojusteguri saavutamisel ka uuel külmaainel R410A, kuna see seob välisõhust soojust talvisel temperatuuril senisest paremini ja tal on kütterežiimis suurem soojustegur („kasutegur” on rahvakeelne nimetus). Uus külmaaine võimaldab seadme komponente täpsemalt valida ja on lekke korral inimesele ohutu.
Kuidas COP võrrelda?
Esmapilgul tundub kahe numbri omavaheline võrdlemine lihtsamast lihtsam, kuid tegelikult on see suurt tähelepanu nõudev ettevõtmine. Üldjuhul esitatakse kataloogides 7 °C välistemperatuuril ja 20 °C sisetemperatuuril saavutatud COP. See aga ei näita meile midagi, kui me ei tea, mis võimsusel COP on saadud. Kataloogides on alati näidatud nominaalsel võimsusel saavutatav COP, kuid nominaalse võimsuse määrab tootja ja selle määramisel ei kehti ühtegi reeglit. Seepärast on nominaalsel võimsusel saavutatud COP võrreldamatu ühik.
Soojuspumba COP-i üheks suurimaks mõjuteguriks lisaks klimaatilistele tingimustele on kompressori võimsus. 100% võimsusel töötava kompressori COP on alati väiksem kui 50% võimsusel töötava kompressori COP.
Küttevõimsus
Küttevõimsus on soojuspumba valikul üks tähtsamaid omadusi. Kui küttevõimsusest ei piisa, siis ei ole kasu kõrgest soojustegurist ega kvaliteetsest seadmest.
Küttevõimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suurt ruumi ja kui külma ilmaga suudab soojuspump kütta. Meie kodulehel kasutatakse küttevõimsuse näitamisel kahte tähist: W ja kW. Need suurused iseloomustavad hetkelist võimsust.
Kui on vaja teada, kui palju soojusenergiat väljastab soojuspump ühe tunni või nädala jooksul, siis arvestatakse seda kilovatt-tundides (kWh).
Õhksoojuspump kahekorruselises majas
Kahe- või mitmekorruselistes era- või ridaelamutes on kõige tõhusam ja tulemuslikum paigaldada igale korrusele eraldi õhksoojuspump. See tagab nii kütte kui ka jahutuse toimimise kõigil korrustel ning optimeerib õhksoojuspumpade võimsusvajadust.
Osad tootjad (näiteks Toshibast) pakuvad selleks otstarbeks Multisplit-süsteemi. Multisplit süsteemis toetab üks välisseade kahte siseseadet, mis teeb nii soetus- kui ka kasutuskulud odavamaks kui kahe täiesti sõltumatu õhksoojuspumba soetamine.
Õhksoojuspump allergikule
Kas teadsite, et õhksoojuspumpadel on mitmekülgsed õhufiltreerimise funktsioonid? Kõigil seadmetel on jäme põhifilter, mis eemaldab muu hulgas siseõhust tolmu ja muud hõljuvaid saasteaineid. Ja see pole veel kõik. Kvaliteetsematel õhksoojuspumpadel on aktiivsöefilter või mikrofilter, mis filtreerib välja õietolmu, seened, hallitusseente eosed ja mikroobid. Aktiivsöefilter eemaldab tõhusalt siseõhust ebameeldiva lõhna. Lisaks on parematel mudelitel ka elektriline plasmafilter, mis kogub väiksemaid osakesi tõhusamalt kui tavalised mehaanilised filtrid.
Filtreid puhastatakse tolmuimejaga umbes iga 2-4 nädala järel. Mõnel mudelil on neid võimalik ka eemaldada ja pesta. Siiski – õhksoojuspumba põhifunktsioon ei ole õhupuhasti. Kui teie kodu siseõhus on mõõdetud kõrgenenud bakteritaset või on ilmseid hallitusprobleeme, pole soojuspump lahendus. Kui jätate seadme filtrid puhastamata, võib pump isegi levitada mikroobide kasvu teie kodus!
ÕHKSOOJUSPUMBA PAIGALDUS
Kui palju maksab õhksoojuspump koos paigaldusega?
Õhksoojuspumba ja selle paigaldamise hind sõltub asukohast. Rusikareeglina on alla 150 ruutmeetri suuruses majas või korteris kütteks kasutatava seadme hind umbes 2000-3000 € koos paigaldusega. Hind võib sõltub ka sellest, kas see sisaldab esimest hooldust ja kui pikk on garantii. Odavaim kvaliteetne jahutusseade alla 100 ruutmeetri suurusele pinnale on paigaldatud umbes 1500 euro eest. Õigesti paigaldatud seade toob teie seadmest välja parima ja tagab ka teie kui kliendi rahulolu.
Kuhu paigaldada õhksoojuspump?
Siseosa paigaldada asukohta, kus õhk pääseb kõige paremini liikuma
Lihtne on paigaldada siseosa uutesse avatud ruumidega elamutesse, kuna seal pääseb õhk vabalt liikuma. Keerulisem on leida asukohta vanemates sopilisema planeeringuga eramutes. Üldjuhul tuleb pumba asukoht valida nii, et ta puhuks suunaga sinna ukseavasse, kust õhk edasi järgmistesse ruumidesse pääseb. Keerulisem olukorda tekib siis, kui soovitakse seade paigalda teisele korrusele, kus trepikoda on keskel ja ümberringi on toad. Sellisel puhul on abiks õhuvoolu suunamise režiim, mille puhul suunatakse õhku kordamööda paremale ja vasakule. Kaaluda võib ka laekassetti, mis puhub nelja suunda või kanalimudelit. Üldjuhul liigub soe õhk paremini, kui me arvame. Tuleb arvestada temperatuuride erinevust erinevates tubades mõningal määral, olenevalt sellest, kui hästi õhk liikuma pääseb.
Siseosa alumise ääre ja lae vahemaa peaks olema vähemalt 35 cm
Erinevate õhksoojuspumpade tootjate siseosade kõrgused jäävad üldjuhul 30 cm kanti. Minimaalseks vaheks siseosa ülemise ääre ja lae vahel tuleks jätta suurusjärk 5 cm sõltuvalt paigaldusjuhendist. Seega, ukse või akna peale paigaldades tuleks kindlasti üle mõõta, kui suur on vahemaa ukse või akna alumise ääre ja lae vahel. Kõrgete lagedega ruumides ei ole mõistlik paigaldada siseosa väga kõrgele, sest õhuvool ei pruugi jõuda inimesteni ning seadet on keeruline hooldada. Kõrgetesse ruumidesse soovitame paigaldada lisaks ka laeventilaatorid, mis suunavad sooja õhu alla tagasi.
Seadet ei tohiks paigaldada elektriliste seadmete alla
Õhksoojuspumba jahutusrežiimis hakkab siseossa tekkima kondensaatvett, mis juhitakse mööda spetsiaalset voolikut õue või äravoolu. Juhul, kui kondensaatvett ei ole võimalik ära juhtida iseäravooluga (trassi peab olema terves ulatuses langeva nurgaga ja välisosa ei tohi asuda kõrgemal kui siseosa), on vajalik kasutada kondensaadipumpa, mis suunab kondensaatvee õue või äravoolu. Kui seadet ei hooldata korrapäraselt, võib kondensaatvee äravoolu voolikusse tekkida ummistus ja siseosa hakkab tilkuma. Siseosast tilkuv vesi võib rikkuda seadme all oleva tehnika või sisustuselemendi.
Siseosa alla ei tohiks paigutada kõrget mööblit
Õhksoojuspumba siseosa alla ei tohiks paigutada kõrget mööblieset. Näiteks kõrge ja lai kapp võib tekitada seadmele eksliku arusaama, et seadistatud temperatuur on toas saavutatud, kuna soe õhuvool põrkub mööbliesemelt tagasi üles seadme soojusanduriteni. Säärane olukord tekitab olukorra, kus ruumis ei saavutada vajalikku temperatuuri, kuna õhksoojuspump töötab madalamal režiimil eksliku info põhjal.
Võimalusel valida asukoht, kus inimene tunnetab õhuvoolu liikumist võimalikult vähe
Eriti oluline on see siis, kui seadet kasutatakse rohkem jahutuseks. Soojuspump võib jahutusrežiimil välja puhuda 15 kraadist õhku, kui jahutav õhk puhutakse otse inimese peale, võib see kaasa tuua inimese haigestumise. Häiriv võib olla ka olukord, kus õhuvool suunatakse näiteks kardinatele põhjustades nende pideva liikumise.
Torustik võiks võimalusel jääda õue
Esteetilises mõttes oleks õige paigaldada õhksoojuspumba siseosa asukohta, kust saab külmatorustikuga otse siseosa tagant õue liikuda. Kui see pole võimalik, peab torustiku kulgemisel siseruumides arvestama sellega, et see peaks kulgema siseosa suhtes kaldega alla poole, et jahutusrežiimis tekkiv kondensaatvesi pääseks õigesti liikuma. Torustiku vedamisel siseruumides jäävad aga tihti teekonnale ette ukse- ja aknaavad. Torustikuga saab ka üles liikuda, kuid siis tuleb kasutada kondensaadipumpa, mis on lisakulutus.
Kas õhksoojuspumpa võib paigaldada korterisse või ridalemusse?
Ridaelamutes ja kortermajades on õhksoojuspumba paigaldamiseks alati vaja korteriühistu luba. Selle põhjuseks on asjaolu, et õhksoojuspump on paigaldatud osaliselt väljaspool korterit, mis on korteriühistu haldusala. Tüüpiliselt peab loa taotlus sisaldama teavet paigaldustöid tegeva ettevõtte kohta ja pumba paigaldusplaani. Kui korteriühistul on sarnane pump juba teise korterisse paigaldatud, saate loa päris kindlasti.
Siiski peate olema ettevaatlik, et mitte paigaldada pumpa otse seinale. Kuigi pumpasid on paigaldatud Eestis palju, siis kohati on ilmnenud ka paigaldusprobleemid. Näiteks mõnes olukorras võib seinale paigaldamine põhjustada müra. Selle vältimiseks konsulteerige asjatundjatega ning paigaldamiseks telllige teenus kogenud õhksoojuspumba eksperdilt Ekokliimast. Loe ka, kuidas valida õhksoojuspumpa korterisse.
Kuidas valida õhksoojuspumba paigaldaja?
Ise õhksoojuspumpa paigaldades on võimalik, et Sa ei oska kõikide teguritega arvestada. Professionaalse õhksoojuspumba paigaldaja valimisel on riskid minimeeritud. Õhksoojuspumba paigaldamisel vaata järgmist:
– Kui kaua on ettevõte tegutsenud Eesti turul. Ekokliima on paigaldanud õhksoojuspumpasid juba üle 15 aasta.
– Mis maakonnas paigaldusfirma teenuseid pakub. Ekokliima pakub paindliku väikeettevõttena paigaldust kõigis Eesti linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu jt), samuti väiksemates maakohtades.
– Mida Su sõbrad ja teised kliendid räägivad. Olemasolevate klientide tagasiside on üks paremaid kanaleid usaldatavuse hindamiseks. Veel parem kanal on ilmselt Sinu sõbrad-tuttavad, kelle arvamus Sulle oluline on.
ÕHKSOOJUSPUMP JA ELEKTRIARVED
Milline on õhksoojuspumba elektrikulu kuus?
Esimesed elektrilised õhksoojuspumbad ehitati spetsiaalselt jahutamiseks – juba aastal 1902. Sellest ajast alates on elektritarbimine vähenenud ja energiatõhusus paranenud. Kui Toshiba 1985. aastal esimese inverteritehnoloogiaga õhksoojuspumba välja töötas, muutus selle kasutamine nii taskukohaseks, et õhksoojuspumpade arv hakkas plahvatuslikult kasvama.
Kaasaegse tehnoloogiaga varustatud õhksoojuspump tarbib jahutamisel umbes 0,5-1 eurot päevas ehk kahe kuu pideva ööpäevase jahutuskasutuse eest maksate umbes 30-60 eurot, olenevalt sellest, kui soe suvi on. Seadmete hinnad on samuti alla tulnud – täna saab jahutamiseks õhksoojuspumba umbes 60 eurose kuutasuga.
Õhksoojuspumbaga saab lisaks jahutusele ka odavalt kütta. Keskmiselt väheneb kütteenergia elektriarve umbes 300-500 euro võrra aastas.
Kui suur on sääst võrreldes elektriküttega?
Soome arenduskeskuse Motiva andmetel kulutab õhksoojuspumba õige kasutamine kodu jahutamiseks vaid 100–500 kWh energiat aastas. Seevastu Elvari elektrikütte efektiivsuse programmis uuriti, et õhksoojuspumbaga kaasnev kütte kokkuhoid on 3000 kWh aastas. See tähendab, et elektriküttega majas saab elektriarvet vähendada kuni kolmandiku võrra! Näiteks õhksoojuspumbaga saate säästa 400–600 eurot aastas kui elate 100–150 ruutmeetrises otseelektrimajas ja teie elektriarve on 1200–1800 eurot aastas.
Kas jahutamine on odavam kui kütmine?
Õhksoojuspumbaga on jahutamine tunduvalt odavam kui kütmine. See on tingitud asjaolust, et näiteks kütmisel teeb -10C välistemperatuur siseruumides +25 kraadi õhku ja jahutamisel väheneb temperatuur vaid paari kraadi võrra, nt + 27C sisetemperatuur langeb + 25C kraadini. Keskmiselt maksab jahutus umbes 0,30–0,50 eurot päevas. Jahutamine on kõige tõhusam, kui õhksoojuspump on kogu aeg sisse lülitatud ja püüdmistemperatuur on sobiv, nt + 24C juures.
Kui suurt pinda kütab õhksoojuspump?
Võite kasutada seda rusikareeglit: 1 kW elektrienergiat on piisavalt: ligikaudu 30 M² kütteks või pea 15 M² tõhusaks jahutamiseks.
Kas õhksoojuspump annab sooja kui välistemperatuur on alla -20C?
Kaasaegsed õhksoojuspumbad võivad toota soojust kuni -30C külma juures. Kuna aga õhksoojuspump võtab soojust välisõhust, väheneb selle soojusvõimsus pärast -20C selgelt. Kui õhksoojuspump on õigesti valitud ja seda regulaarselt hooldatakse, saab õhksoojuspump soojendada ruume umbes -15 ° C külmakraadini. Pärast seda tuleb ruumis kütteks paigaldada põhiküttesüsteem (nt elektri- või õliküte).
ÕHKSOOJUSPUMP JA MÜRA
Kas õhksoojuspump võib häirida Sinu või Su naabri und?
Siseseadme heli ei ole häiriv – kuulete vaid ühtlast susinat. Siseüksuse helitase on madalaim (umbes 25 dB) (nagu külmik) ja täisvõimsusel tõuseb seadme müratase umbes 40 dB -ni. Kui seade on sulatusrežiimis, võib kosta valjemat mürinat. Seetõttu ei ole soovitav seadet paigaldada magamistuppa. On võimalik, et õhksoojuspumba välisseade tekitab majas resonantsi või vibratsiooni. Eriti puitkarkassmajas võib otse välisseinale paigaldamine aeg-ajalt müra tekitada ja öist und häirida. Kuidas seda probleemi vältida? Täiendava raamimüra vältimiseks on soovitatav pump paigaldada vibreerivate kummidega eraldi maandusrestile.
Kokkuvõtvalt, kvaliteetse õhksoojuspumba müratase ei ületa loomulikku taustamüra – pumba häält ei kuule enam paari meetri kaugusel. Küsi hinnapakkumist kvaliteetsele õhksoojuspumbale koos paigaldusega Ekokliimast!
Kas õhksoojuspump on kortermaja jaoks piisavalt vaikne?
Kortermajja õhksoojuspumba planeerimisel seavad paljud kahtluse alla võimaliku müratekke. Kuigi praegused seadmed töötavad väga vaikselt, on õhksoojuspumba õige paigaldamine väga tähtsus nii majaomanike kui ka naabrite elumugavuse seisukohalt. Välisseadme paigaldamiseks mõeldud summutuskummide kasutamine seadme sulgudes hoiab ära võimalike raamihelide kandumise korteritesse.
KÜTMINE JA JAHUTAMINE
Mida pidada silmas õhksoojuspumbaga korteremu jahutamisel?
Korterelamu õhksoojuspumbaga jahutamine toimub samamoodi nagu eramutes. Tegelikult on klaasitud rõdud ainuke asi, mida eraldi arvesse võtta. Klaasitud rõdudel peab õhksoojuspumba kasutamisel olema avatud vähemalt üks akendest.
Jahutusrežiimil piisab, kui seada õhksoojuspumba jahutustemperatuur vaid paar kraadi külmemaks kui välisõhk. Siseõhk tundub kohe jahedam ja värskem. Samas muudab ruumiõhust niiskuse eemaldamine õhksoojuspumba töö lihtsamaks. Oluline seega teadaa, et suvekuumuses mõjub elumugavusele rohkem suhtelise õhuniiskuse väike langetamine kui temperatuuri vähendamine!
Kehv soojustus nõuab suurema küttevõimsusega soojuspumpa
Kui maja soojuskadu on väga suur, siis on mõistlik kaaluda soojustuse parandamist. Mida kehvem on maja soojustus, seda võimsama soojuspumba peate paigaldama. Soojuspump langetab soojusenergiale tehtavaid rahalisi kulutusi, kuid selle paigaldus ei vähenda soojusenergia vajadust. Kui soojuskadu on oluliselt üle keskmise, siis oleks mõistlik lisaks soojuspumba soetamisele parandada ka hoone soojustust.
Õige kasutus välistab kahjustused
Suur osa õhksoojuspumba põhjustatud niiskuskahjustustest on tingitud seadme ebaõigest kasutamisest. Siin on kaks kasutusnõuannet, kuidas vältida vee tilkumist siseseadmest põrandale.
Seadme esmakordsel kasutamisel pärast pikka pausi veenduge, et seadme kondensaaditoru poleks ummistunud ja kondensaadi äravool töötaks. Kondensaadi veetoru on umbes pöidla paksune toru ja see viiakse tavaliselt välisseadmesse. Jahutamisel tilgub sellest alati vett. Kui toru ots on ummistunud või toru teeb ühel hetkel ülespoole painutuse, ei saa vesi vabalt voolata, vaid tilgub siseseadmest põrandale või seinale.
Seadke temperatuur sisetemperatuurist maksimaalselt 2-3 kraadi alla ja seadke ventilaatori kiiruseks (FAN) vähemalt võimsus 2 või 3. Ärge kasutage jahutamiseks automaatset ventilaatori kiirust! Kui näiteks puhumiskiirus on võimsusel 1 ja temperatuur on liiga madal, muutub siseseade liiga külmaks ning hakkab kondenseerima vett siseseadme kesta ja tiibade välispinnale. Sellisel juhul tilgub vesi otse põrandale või seinale, mitte seadme sees olevasse kondensaadibasseini, kust see tavaliselt mööda toru ohutult välja voolab.
Hoidke rulood päikese käes kerides alati suletuna, et vältida sisetemperatuuri tarbetut tõstmist. Kui õhksoojuspump on sisse lülitatud, tuleb aknad hoida suletuna. Samuti ei tohiks õhksoojuspumpa jätta jahtuma, kui olete kodust eemal. Kõige tähtsam on aga kontrollida, kas õhksoojuspumbal pole automaatfunktsiooni sisse lülitatud. Sellisel juhul võib õhksoojuspump vaheldumisi jahtuda ja soojeneda.
HOOLDAMINE
Millist hooldust vajab soojuspump ?
Mida paremini hooldate õhksoojuspumpa, seda kauem see kestab ja teenib teie investeeringult puhast tulu. Näiteks vähendavad määrdunud filtrid selgelt seadme jõudlust. Vähemalt iga 3-4 aasta tagant on soovitatav kutsuda professionaal, kes teostab teie õhksoojuspumba puhastustööd. See tagab teie seadmele võimalikult pika eluea. Pumba enda kasutusiga on umbes 10-15 aastat, nagu külmikute puhul.
Kui olete valinud automaatse puhastusega mudeli, piisab tolmukonteineri tühjendamisest. Loomulikult ei tee kahju näiteks seadme tolmuimejaga puhastamine igal aastal.
Kõige soodsamate mudelite puhul peate tegema rohkem tööd – pump tuleb avada iga paari nädala tagant ja filtrid pesta või tolmuimejaga puhastada.
Puhastada tasub, sest halvimal juhul võib määrdunud seade hakata tervisele kahjulikke mikroobe siseõhku laskma.
Välisseadme hooldamine
Samuti peaksite jälgima välisseadet, eriti pärast lumesadu või tormi.
Kui seadmele on tulnud lehti või lund, tuleb need eemaldada. Pumba alla tekkiva jää saab ise eemaldada näiteks soola abil.
