ekokliima logo
õhksoojuspump harjumaa paigaldu

Õhksoojuspump ja paigaldamisest kohalikku omavalitsust?

Sisukord

Tänapäeval on hoonete seintel paiknevad õhksoojuspumpade välisagregaadid tavaline nähtus. Nende võlu  seisneb selles, et need on üks lihtsamaid viise tagada meile meelepärane temperatuur meie tubades. Kahjuks on nimetatud abilise paigaldamise järel  aeg-ajalt tekkinud ebameeldivaid olukordi kohaliku omavalitsuse või naabrite poolt vaadatuna.

Rangelt võttes on õhksoojuspumba paigaldamine tehnosüsteemi moderniseerimine, millega muudetakse ka hoone välisilmet. Kahjuks on üsna tavaline, et õhksoojuspumpade paigaldusfirmad jätavad ostja teavitamata, et enne seadme paigaldamist tuleb hankida kohaliku omavalitsuse kooskõlastus. 

Kas ehitusprojekti võib koostada ka omanik ise? 

Nii varasemalt kehtinud ehitusseaduse kui ka hetkel kehtiva ehitusseadustiku mõistes kvalifitseerub ehitise tehnosüsteemi muutmine ehitise ümberehitamiseks, mille jaoks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele läbi Riikliku ehitisregistri (www.ehr.ee, edaspidi ka EHR) ehitusteatis koos ehitusprojektiga. Ehitusteatise menetluses võib ehitusprojekti koostada ka omanik ise, kuid lähtuma peab siiski majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile”. See tähendab, et ehitusprojekt peab olema nõuetekohane ning on tavapärane, et ehitusteatise menetlus takerdub suuremates kohalikes omavalitsustes ehitusprojekti mittevastavuse taha. Nimetatud määrus annab nõuded nii seletuskirjale kui ka jooniste kirjanurkadele, mis võib asjatundmatule peavalu ja pahameelt tekitada. Samas tuleb mõista, et kohalik omavalitsus on vastutav, kui kinnitab, et selline lahendus on kooskõlas ning ohutu kolmandatele isikutele. 

Mida peab sisaldama ehitusprojekt?

Ehitusprojekt peab sisaldama vähemalt järgmist:

  • Tiitelleht:
    • Ehitusprojekti nimetus ja töö number.
    • Objekti aadress.
    • Ehitusprojekti staadium.
    • Ehitusprojekti koostaja nimi (juriidilisest isikust ehitusprojekti koostaja puhul), registrikood, kontaktandmed, teatamiskohustusega ettevõtja puhul majandustegevuse registreerimise number ja konkreetse ehitusprojekti eest vastutava isiku nimi ning tema kvalifikatsiooni tõendavad andmed.
    • Projekti koostaja allkiri.
    • Kinnistuomaniku/taotleja nimi, aadress ja kontaktandmed.
    • Projekti koostamise kuupäev.
 
  • Sisukord ja jooniste loetelu. 
 
  • Seletuskiri:
    • Hoone asukohakirjeldus.
    • Projekteeritud tööde kirjeldus (Kuhu paigaldatakse õhksoojuspump, kas agregaadi välisosa varjestatakse ja kui, siis mis värvi/materjalist?).
    • Seletuskiri peab sisaldama asjakohast ja vajalikku infot. Vajadusel põhjendada, miks õhksoojuspump just sellesse kohta paigaldatakse.
    • Seletuskirja igale lehele tuleb lisada ehitusprojekti nimetus, aadress, koostaja nimi, koostamise kuupäev, töö number ja ehitusprojekti staadium.
    • Seletuskirja lõppu lisada koostaja nimi, allkiri ja kuupäev.
    • Seletuskirja lehed nummerdada (lehekülgede nummerdamisel märgitakse kõigepealt lehekülje number ja seejärel lehekülgede arv dokumendis).
 
  • Asendiplaan hoone asukohaga (1:500 või 1:1000), millel ära märkida hoone asukoht ja tähistada koht, millisesse hoone külge välisagregaat projekteeritakse. Vajadusel näidata krundi katendid, kaugused teistest hoonetest ja krundipiiridest ning juurdepääsude asukohad. 
 
  • Vajalikud joonised:
    • Nt korruse põhiplaan, katuseplaan, tehnoruumi joonis, hoone vaated jms olenevalt sellest, kuhu pump paigaldatakse. Joonistele lisada juurde vajalikud mõõdud. Jooniste kirjanurka lisada joonise koostaja nimi, allkiri, kuupäev, joonise nimetus, objekti aadress.

    • Joonistele (ka asendiplaanile) lisada kirjanurgad, kuhu kirjutada ehitusprojekti nimetus, aadress, koostaja nimi, koostamise kuupäev, töö number, ehitusprojekti staadium, mõõtkava ja joonise nimetus.

  • Kõigi kaasomanike nõusolekud või korteriühistu juhatuse liikme nõusolek. 
 
  • Muud vajalikud volitused, kooskõlastused, heakskiidud (naabrid, Päästeamet) jms. 
 
  • Soovi korral võib lisada fotosid olemasolevast olukorrast.

Kogu dokumentatsioon tuleb esitada digiallkirjastatult riikliku ehitisregistrisse (dokumentide esitamiseks tuleb eelnevalt sisse logida ID-kaardiga või Eesti.ee kaudu).

 

Müra ja õhksoojuspump

Lisaks ehitusprojekti nõuetekohasele vormistamisele tuleb arvestada ka Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”, sest õhksoojuspumpade välised agregaadid tekitavad müra, mis ei pruugi olla kooskõlas nimetatud määrusega. Miks see oluline on? Seda eelkõige seetõttu, et välise agregaadi müra võib hakata häirima naabreid. Suurimaks probleemiks on see kortermajade puhul, kuid on ka eramajade naabrite vahel tekitanud konflikte.  Kohalikul omavalitsusel on seadusest tulenev kohustus teostada riikliku järelevalvet, mis tähendab, et tuleb minna kontrollima ehitustööde seaduslikkust.

 

Mida teha peale ehitusteatise kooskõlastamist?

Peale ehitusteatise kooskõlastamist EHR-is ja ehitustööde lõpetamist (loe: seadme paigaldamist) tuleb esitada EHR-is ka kasutusteatis nii üleandmise ja vastuvõtmise aktiga, paigaldusjuhendiga, hooldusjuhendiga ning kaablite ja torude sertifikaatidega, mis tõendavad ära nende tuletundlikkuse. Kasutusteatisele tuleb alati juurde lisada ehitusteatisega kooskõlastatud ehitusprojekt. Lisaks võib kohalik omavalitsus juurde küsida ka mürataseme mõõdistuspassi.

Kas ja kui suur on riigilõiv?

Oluline on märkida, et enne ehitusseadustiku jõustumist (jõustus 01.07.2015) paigaldatud õhksoojuspumba seadustamise eest võib kohalik omavalitsus rakendada ka riigilõivu 500 eurot.

Meie kogemus näitab, et väiksemates kohalikes omavalitsustes (näiteks Tartus) jäetakse riigilõiv rakendamata, kuid seaduslik alus selleks on olemas. Samuti pole välistatud, et kohalik omavalitsus nõuab ümberehitamist, mis tähendab, et väline agregaat tuleb viia hoone fassaadilt eemale või varjestada fassaadiga ühes toonis oleva materjaliga. Mõned näited sellistest lahendustest on allpool:

Halvimal juhul leiab kohalik omavalitsus, et õhksoojuspump ei ole sobilik piirkonda ning seade tuleb hoopis eemaldada. Selline olukord võib tekkida piirkondades, mis on kultuurilises mõistes väärtuslikud (miljööalad) või hoone ise on kaitse all olev objekt. 

Kokkuvõtvalt saab öelda, et õhksoojuspump tundub olevat küll seade nagu iga teinegi, kuid tegelikult loetakse soojuspumba paigaldamist siiski hoone ümberehitamiseks ning kui seda ei tehta asjatundlikult, siis võib see kaasa tuua oluliselt suuremad kulud, kui asi koheselt õigesti teha. Ainult nii saab vältida edaspidiseid konflikte kohaliku omavalitsusega, kuid sama oluline on säilitada head suhted ka naabritega.

Facebook
Twitter
LinkedIn
Pinterest
Viimased postitused
Küsi kiirelt nõu
Viimased pildid
Kliendid räägivad...

Sulle võib veel huvi pakkuda:

kasutatud õhksoojuspump

Miks kasutatud õhksoojuspump?

Kasutatud õhksoojuspumpasid võib leida paljudest kuulutusportaalidest ja veebikeskkondadest. Millised on kasutatud õhksoojuspumba eelised ja puudused? Kust leida kasutatud õhksoojuspump? Kuidas leida kasutatud õhksoojuspumba paigaldaja? Nendele

Loe Veel...